Aller au contenu

Lydia Padellec

Depi Wikipedya, ansiklopedi lib
Lydia Padellec
Biyografi
Nesans
(48 ane)
Paris
Nasyonalite
Blòk done envalid nan module infobox : imaj

Lydia Padellec, fèt 8 jiyè nan lane 1976 Pari [1],li se yon powèt franse epi editè.Pi jèn moun ki te resevwa pri Xavier-Grall an 2017 [2], li te resevwa Pri Paul-Quéré an 2023 pou ane sa a ak ane annapre a [3].Li se tou fondatè mezon piblikasyon La Lune bleue, ansanm ak festival Trouées poétiques nan Port-Louis, Bretagne.

Li se yon pent tou, Lydia Padellec siyen penti li yo ak psedonim LaOdina [4] .Li te tradui tou Helen Hunt Jackson, romansye Ameriken ak powèt, aktivis pou kòz Ameriken Endyen: roman li Ramona ak koleksyon powèm li yo Kalandriye sonèt ak lòt powèm te pibliye pa komin La Part an 2024 [5] .

Biyografi

[modifye | modifye kòd]

An 1999, pandan ane bakaloreya li nan UFR Saint Quentin-en-Yvelines, li te patisipe nan yon atelye ki te dirije pa powèt Gérard Noire;pwezi antre nan lavi li konplètma..Depi ane sa a, li te pibliye nan plizyè magazin ak antoloji an Frans ak aletranje.

Nan lane 2001,li te dekouvri haiku, te patisipe nan kukaï Parisyen nan lane 2007-2013 anvan li te kreye pwòp li an 2014 nan Bretagne. Li mennen atelye haiku/haïga ak diferan odyans [6] e an patikilye ak timoun lekòl. Otè literati pou timoun [7],li pibliye Haïjin ak Éditions du Jasmin an 2022.

Li ofri ampil resital, nan li kek tèks li yo, akonpaye de kek mizisyen tankou Franck Tortiller, Hélène Arntzen, Arnaud Delpoux ak Mariannig Larc'hantec .

Apre li fin etidye Literati modèn, Lydia Padellec te anseye franse [8] pandan kèk lane e li te sispann nan lane 2003 pou l konsakre tèt li nan ekri. Dezan pita , Marc Giai-Miniet pibliye premye liv atis li a, Lumières de cendre [9] .

Premye koleksyon powèm li, La maison morcelée, pibliye nan lane 2011 nan Le Bruit des autres, li te resevwa pri PoésYvelines des Collégiens 2013 epi li te finalis pou pri Louis Guillaume an 2012.

Maniskri li Between the Grass and its Shadow te genyen pri Trouvères des lycéens an 2014.

Nan lane 2019, Lydia Padellec te resevwa pri etidyan kolèj li yo pou lekti pwezi pou koleksyon li Cicatrice de l'Avant-jour, youn nan kat etidyan kolèj Saint-Quentin-en-Yvelines ki te patisipe nan pwogram nan [10] . Pibliye nan 2018 pa Al Manar, Scar of the Avant-jour te ekri apre atak yo nan Novanm 13, 2015 an Frans .

La Lune bleue

[modifye | modifye kòd]

Nan lane 2010, Lydia Padellec te kreye pwòp piblikasyon li ,La Lune bleue, pou l te pibliye yon fason artisanal powèt kontanporen ki touche l..Pafwa akonpaye kek powèm li ak Acrylic oswa li fè apèl ak lòt atis. fe reyinyon pou òganize nan Pari ak nan Yvelines, answit nan Bretagne, nan Port-Louis ak nan Riantec .

Nan lane 2018, li te anonse ke li te sispann aktivite sa a yo yon fason pou li konsantre li sou pwòp kreyasyon li [9]Kat ane pita, mezon piblikasyon an tounen nan biznis, patenarya ak Les Trouées poétiques. Lydia Padellec ak Gilles Fortier ap pibliye ansanm Délicieux abyss / Ce que tes lèvres me disent, premye travay nan koleksyon "Duo L", yon koleksyon liv tèt-a-ke ki pral mete aksan sou vwa k ap parèt nan pwezi jodi a [11] .

Espas Powetik yo

[modifye | modifye kòd]

Nan lane 2015, Lydia Padellec te kreye asosyasyon Les Trouées poétiques, ki te òganize festival oponim kat ane youn dèyè (jiska 2018) nan Port-Louis [4] .

Soti 2015 pou rive 2017, La Lune bleue te òganize yon konpetisyon nan kad festival la ki te vize etidyan lekòl ak kolèj nan peyi Lorient , .

Nan okazyon katriyèm edisyon festival la, de pri literè yo te kreye, akòde pa etidyan Morbihan. : pri Jean-Claude-Touzeil ak pri Heather-Dohollau , ki chak rekonpanse yon liv pwezi kontanporen. Premye moun ki resevwa prim sa yo se, respektivman, Morgan Riet pou À fleur de poème (Donner à Voir, 2016) [12] ak Josyane de Jesus-Bergey pou Alípio (Vagamundo, 2016) , [13] . Malgre ke senkyèm edisyon Trouées poétiques, ki te dwe fèt an mas 2020, te anile akòz pandemi Covid-19 an Frans, Patrice Perron te resevwa answit pri Jean-Claude-Touzeil 2020 pou Les soubresauts de la planète (Éditions Sauvages, [14] .

Referans

[modifye | modifye kòd]
  1. « Lydia Padellec (auteur de Haijin) ». Babelio (in français). Retrieved 2023-04-04. 
  2. « Lydia Padellec a reçu le prix Xavier Grall 2017 ». Ouest-France (in français). 2017-03-25. Retrieved 2023-04-05. 
  3. « Quimper - À Quimper, Lydia Padellec lauréate du prix Paul-Quéré ». Le Télégramme (in français). 2023-03-08. Retrieved 2023-04-04. 
  4. 4,0 et 4,1 « Locmiquélic - Lydia Padellec, alias LaOdina, à la médiathèque de Locmiquélic jusqu’au 19 mars ». Le Télégramme (in français). 2022-03-15. Retrieved 2023-04-04. 
  5. « Hunt Jackson Helen ». Éditions La Part Commune (in français). Retrieved 2025-01-07. 
  6. « Printemps des poètes. Un atelier haïku ». Le Telegramme (in français). 2014-03-17. Retrieved 2023-04-11. 
  7. « Lydia Padellec ». www.ricochet-jeunes.org (in français). Retrieved 2023-04-11. 
  8. « Les lycéens ont rencontré Lydia Padellec ». Ouest-France (in français). 2016-05-28. Retrieved 2023-04-04. 
  9. 9,0 et 9,1 Clément, Claude (2018-10-02). « Lydia Padellec : "j’élabore la maquette, j’imprime, je massicote, j’assemble et je relie avec le « fameux » fil bleu. Tout est fait main." ». La Grande Parade (in français). Retrieved 2023-04-04. 
  10. « Saint-Quentin-en-Yvelines - Les collégiens décernent un prix de poésie contemporaine ». La Gazette de Saint-Quentin-en-Yvelines (in français). 2019-05-30. Retrieved 2023-04-04. 
  11. « Trouées poétiques: Éditions ». Trouées poétiques. Retrieved 2023-04-11. 
  12. « Le Prix Jean-Claude Touzeil a été attribué ! ». Agence Bretagne Presse (in français). 2020-06-09. Retrieved 2023-04-05. 
  13. « Un prix de poésie décerné par des collégiens ». Ouest-France (in français). 2018-03-19. Retrieved 2023-04-04. 
  14. « Le prix Jean-Claude Touzeil remis à Patrice Perron ». Le Télégramme (in français). 2020-06-08. Retrieved 2023-04-05.